Liigne okytamine algas Favali juhtkonnale teadaolevatel andmetel juba keskajal, mil Pinto Saamer juhtis tänapäeva Belgia aladel oma armee eduka võiduni kohalike needitaride üle. Seda sündmust loevad mõned teadlased ka saamerliku maailmavaate sünniks. Saamerlus levis üle Euroopa, rahvas kummardas oma vaimset liidrit ning kõik olid õnnelikud. Peatselt saabus saamerluse kõrgaeg, viidi läbi reform, mille käigus võeti Euroopas kasutusele rahaühik saamer. Vanadele dokumentidele tuginedes võime väita, et näiteks päts leiba maksis 3 saamrit. 16. sajandi alguses hakkas aga saamerlus tasapisi hääbuma, võimul olnud Gitek Saamer ei läinud rahvale peale ning teda on hilisemates dokumentides nimetatud sageli halvustavalt isegi Zaamriks. Saamerluse uus kõrgaeg saabus alles 21. sajandil, mil inimeste südamed pani kiiremini tuksuma kohalikuks playboyks peetav Janno Saamer. Rahvas oli ekstaasis, purustati sajandeid püsinud okytamise maailmarekord ning kõik tundus kaunis. Järsku aga muutus kõik, liider haihtus ja rahvast valdas paanika - mis saab edasi?

Viimasel ajal on teadlased täheldanud saamerdamise taassündi. Mitmeid kuid kestnud saamerdamise madalseis on leidnud lõpu, Favalis on tekkinud fenomen, kus suvalisel hetkel kõnetab foorumlasi tuhandete iidol Janno Saamer. Hetkel ei ole teada, kas Saamer valib ohvrid juhuslikult või on see aastatepikkuse selekteerimisprotsessi tulemus. Neid suuvoodreid on hakatud nimetama anonüümseteks saamerdajateks.