Hey. Seekord teen veidi teistsuguse postituse. Just nimelt enda Auschwitzi külastusest. Ma arvan, et nii mõnelegi pakub see juudi suvelaager huvi.
Kohale jõudes oli huvitav tunne. Kuidagi hea oli olla. Ma olin elevusest tulvil, sest sinna minek oli üks mu suurimaid unistusi. Kui kellelgi on plaan minna, siis soovitan giidiga, sest giidi jutt on väga huvitav ning nemad ju teavad kõike.
Anyway, käisime seal ringi, käisime punastes majades olevates muuseumites jne. Kõik see mis räägiti oli kõhedust tekitav ja äge. Ruumis kus ei tohtinud pildistada oli 2 TONNI juukseid laiali jaotatud (pool ruumi, ruumid olid suured), need juuksed lõigati surnud naiste peast ära ning viidi tekstiilitööstusesse vms, et riideid jne toota (need olid päris juuksed, mis leiti peale Saksa kaotust).
Seal oli tohutult kohvreid (kohvritel olid nimed peal), jalanõusid (ühe ruumi jagu, keskelt läks ainult väike käimisriba), tohutult taldrikuid (kahe veoauto kastitäis maybe?) ja muud pahna. Kui keegi ei tea miks, siis sp, et juutidele öeldi, et seal nad alustavad uut elu ja puha, sest kõik see s*tt pidi saladuses olema.
Siiski tekib küsimus, et miks olid kohvritel nimed peal? Nagu mainisin, siis öeldi, et alustavad uut elu. Kuna gaasikambrid olid ju tegelt nö dušširuumid (funfact, vett polnud seeski lol), siis nad pidid enne "pessu" minekut kohvrid jne uksetaha jätma, seega pidid nimed peale kirjutama.
Nagu teate, siis olid seal ka ahjud. Need ahjud olid väga ägedad, ülimalt hästi säilinud jne. Peale sealt ahjumajast väljumist oli naljakalt raske tunne, lihased olid krampis ja valusad, ma ei suutnud isegi enda õlakotti kanda.
Hiljem läksime seal läheduses (5km?) olevasse Auschwitz 2'te. Seda territooriumi oli tohutult, neid maju oli tohutult, seda kõike oli tohutult. Seal olid ka gaasikambrid, aga kahjuks olid ainult varemed järel, sest Natsid lasid paar päeva enne Saksa kaotust need õhku, et jälgi maha ei jääks.

See oli meeletult äge kogemus, soovitan kõigil sinna minna.

























Srry, kui mõni pilt tagurpidi on, ma ei viitsi jamada enam.