"Eluohtlik kaitsja"
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1 • Share
- Ekux
- Liitus : 25/08/2016
Postitusi : 1383
"ELUOHTLIK KAITSJA"
ei ole tõenäoliselt esimene asi, mis vastuseks pähe tuleb, kui küsida "mis on relv?"
Tulirelvade käitlus on üks kõige rangemini seadusega reguleeritud ala, kui välja arvata lauskeelamised. Ja seda õigusega. Raske on ette kujutada vabamat relvaseadust ja samaaegselt mitte tõusvat kuritegevuse taset. Et aga seda oleks lihtsam ette kujutada, peaks ühiskond tervikuna tõendama iseendale, et on selleks valmis. Kui miski on seadusega keelatud, siis ilmselt on sellel põhjus. Paljud põhjused ulatuvad ajalukku ja riigiti on need põhjused erinevad - seda kinnitab fakt, et erinevates maailma paikades on relvaseadused erinevad: näiteks USA relvaseadus on Eesti omaga võrreldes sisuliselt olematu - kodu kaitsmiseks automaat-, pump- ning jahirelvade omamiseks pole seal tarvis muud, kui olla 18-aastane. Enesekaitse eesmärgil näiteks püstoli kandmise õigus on aga igaühel, kes on vähemalt 21-aastane. Mingisugust eriluba kummagi jaoks ei ole, relvaturg on avatud ja laialdane - mine poodi ja osta, mida soovid ja nii palju kui süda lustib.
Loomaks natuke kontrasti, toon välja ühe ameeriklasest relvaentusiasti video, mille kutsus esile USA poliitikute katse kehtestada USA-s relvaseadus, mis kehtiva seadusega võrreldes piirab tugevalt relvade kättesaadavust rahvale, ent millega ollakse suures osas maailmas, mh Eestis, harjunud. Sellise reaktsiooni tekitamiseks peab mõistagi muutus olema kardinaalne ja seda ta ka on.
Loomaks natuke kontrasti, toon välja ühe ameeriklasest relvaentusiasti video, mille kutsus esile USA poliitikute katse kehtestada USA-s relvaseadus, mis kehtiva seadusega võrreldes piirab tugevalt relvade kättesaadavust rahvale, ent millega ollakse suures osas maailmas, mh Eestis, harjunud. Sellise reaktsiooni tekitamiseks peab mõistagi muutus olema kardinaalne ja seda ta ka on.
- Spoiler:
Karjuv erinevus tekib näiteks hüpoteetilises olukorras, kus keegi ründab kedagi noaga: kohusetundlik ameeriklane, kes kannab endaga kaasas tulirelva, suudab sellises olukorras kaitsta ennast või neid, keda rünnatakse ja kes ennast ise kaitsta ei suuda ning ohu kõrvaldada, aga eestlane, kes näiteks on kriminaalselt kiirust ületanud (selline asi on seaduses täiesti olemas ja kohaldatav) peaks niisuguses olukorras vägivallatsejale alla vanduma - sisuliselt on see inimene selles konkreetses olukorras kaotanud õiguse enesekaitsevõimele, sest ta on olnud seaduse mõistes ohtlik liikleja.
Teisest käest on vaieldav, et USA-moodi lõtv relvaseadus põhjustab omakorda lademetes ohtlikke olukordi, kus tulirelvad satuvad kurjade inimeste kätesse ning seeläbi saavad kaitsetud veel rohkem kannatada. See on asjakohane argument ja selle kinnitab paika või lükkab ümber vaid rahva enda võime tõestada, kumb suund on õigem ja tegelikult langeb see kohustus lõpuks iga indiviidi õlgadele.
Ühes on aga suurem osa maailmast samal meelel: enesekaitse on iga inimese võõrandamatu õigus, olgugi et selle õiguse praktiseerimiseks kasutatavaid vahendeid ja meetode piiratakse erinevates maailma paikades erinevalt. Kumb on mõistlikum lähenemine: kas kaitsta rahvast ohu eest ja võtta vastu sellega kaasnev "loomulik kadu" (sest relvad jõuavad valedesse kätesse igal juhul, see on vältimatu ja kõiki kaitsta ei ole füüsiliselt võimalik) või anda rahvale vabad käed ennast ise kaitsta, ent seda tehes riskida võimalusega, et seda vabadust kuritarvitatakse? Isiklikult arvan, et me oleme rahvana piisavalt küps, et meil ei ole vaja käest kinni hoida, seega tuleks reguleerimise asemel rohkem tegeleda teadlikkuse tõstmisega ning teha kõikvõimalik, et iga inimene oleks valmis enda ja teiste turvalisuse eest seisma.
Soovid vestluses osaleda?
Selleks logi sisse või tee endale kasutaja.
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele