PealehtPlokiahela tehnoloogia (blockchain)
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1 • Share
- Ekux
- Liitus : 25/08/2016
Postitusi : 1383
Ekux 14.01.21 6:46
Plokiahel ehk blockchain on innovaatiline tehnoloogia, mille täielikku ulatust ja võimekust ei suudeta ikka veel mõista isegi üle 100 aasta möödudes selle esimest teadvustamisest ja pärast 12 aastat selle aktiivset kasutamist Bitcoini ja muude krüptovaluutade näol.
Plokiahel võimaldab reformeerida ja lausa revolutsioneerida mistahes tänapäeval eksisteerivaid majandusmudeleid alustades sularahast ja lõpetades riikide valitsustega. Nagu mulle endale on meeldinud öelda, et tänapäeval võid sa pirukaputkat pidades ka revolutsiooni teha kui sa teed seda plokiahelas ja lubad klientidel pirukaid näiteks Bitcoini eest osta.
Plokiahel on ehitatud inimeste kindlusetusele teinteise suhtes ja kui püüda seda kuidagi eriti lihtsalt ja piltlikult kokku võtta, siis sisuliselt on see tõestussüsteem ehk läbi plokiahela on meil võimalus teineteisele pidevalt tõestada, kus me oleme, mida me soovime ja mida me enda soovide eest vastu oleme nõus andma. Plokiahel on nagu hulk käest kinni hoidvaid inimesi, kes usaldavad süsteemi ainult siis, kui nad hoiavad käest kinni nendel samadel inimestel, kellel nad on harjunud alati käest kinni hoidma. Kohe, kui sina minu käest lahti lased või kui sinu käsi mingil moel muutub ja mulle võõras on, saan mina ülejäänud inimestele öelda, et sind ei ole ja süsteemis on ebakõla.
Kui seni on selleks usaldusisikuks olnud rahaasjades pangad ning muudes asjaajamistes valitsused ja institutsioonid (me usaldame, et pank viib meie tehtud ülekande soovitud isikuni ja me usaldame, et riigiasutuses saame allkirja vastu seda, mille jaoks me allkirja andsime,) siis nüüd on meil tänu plokiahelale võimalus seda kõike teha ilma keskse võimuta ja me võime usaldada hoopis teineteist.
Tegelikus plokiahelas on muidugi inimeste asemel plokid, millest igaühel on omad kindlad omadused, mille põhjal iga järgmine plokk eelmise ära tunneb. Neid omadusi krüpteeritud kujul nimetatakse hashiks.
Plokiahel võimaldab reformeerida ja lausa revolutsioneerida mistahes tänapäeval eksisteerivaid majandusmudeleid alustades sularahast ja lõpetades riikide valitsustega. Nagu mulle endale on meeldinud öelda, et tänapäeval võid sa pirukaputkat pidades ka revolutsiooni teha kui sa teed seda plokiahelas ja lubad klientidel pirukaid näiteks Bitcoini eest osta.
Plokiahel on ehitatud inimeste kindlusetusele teinteise suhtes ja kui püüda seda kuidagi eriti lihtsalt ja piltlikult kokku võtta, siis sisuliselt on see tõestussüsteem ehk läbi plokiahela on meil võimalus teineteisele pidevalt tõestada, kus me oleme, mida me soovime ja mida me enda soovide eest vastu oleme nõus andma. Plokiahel on nagu hulk käest kinni hoidvaid inimesi, kes usaldavad süsteemi ainult siis, kui nad hoiavad käest kinni nendel samadel inimestel, kellel nad on harjunud alati käest kinni hoidma. Kohe, kui sina minu käest lahti lased või kui sinu käsi mingil moel muutub ja mulle võõras on, saan mina ülejäänud inimestele öelda, et sind ei ole ja süsteemis on ebakõla.
Kui seni on selleks usaldusisikuks olnud rahaasjades pangad ning muudes asjaajamistes valitsused ja institutsioonid (me usaldame, et pank viib meie tehtud ülekande soovitud isikuni ja me usaldame, et riigiasutuses saame allkirja vastu seda, mille jaoks me allkirja andsime,) siis nüüd on meil tänu plokiahelale võimalus seda kõike teha ilma keskse võimuta ja me võime usaldada hoopis teineteist.
Tegelikus plokiahelas on muidugi inimeste asemel plokid, millest igaühel on omad kindlad omadused, mille põhjal iga järgmine plokk eelmise ära tunneb. Neid omadusi krüpteeritud kujul nimetatakse hashiks.
Viimati muutis seda Ekux (17.01.21 8:37). Kokku muudetud 5 korda
- Ekux
- Liitus : 25/08/2016
Postitusi : 1383
Ekux 14.01.21 11:57
Plokkide omadused ja uute plokkide lisamine plokiahelasse
Nagu eelpool öeldud, siis plokkide sisu võib olla mis iganes. Me teame, et näiteks Bitcoin kasutab plokke, et säilitada Bitcoini tehingute andmeid (aeg, kogus, osapooled). See on aga köömes selle kõrval, mis on plokiahela tegelik võimekus. Näiteks Etherum on juba ammu tegelenud programmeeritavate plokkide väljatöötamise ja rakendamisega. Sisuliselt tähendab see seda, et iga kasutaja, kes on valmis programmeerima õppima (või siis palkama kellegi, kes oskab,) võib Etherumi plokiahelas enda plokile ise eesmärgi luua ja teised kasutajad võivad siis tema loodud plokiga suhelda. Näiteks võib teoorias igaüks panna püsti äri, mis müüb pirukaid, aga müüjat ei ole vaja, sest neid plokke on võimalik lõputu keerukusega programmeerida, mis annavad teatud sisendite korral alati samasuguse soovitud väljundi.
Ja ma usun, et meil ei ole vähimatki põhjust arvata, et see on viimane samm või plokiahelate võimekuse tipp. Pigem on alust arvata, et see kõik on alles lapsekingades ja me tegelikult ei suuda veel ettegi kujutada, mida kõike me selle abil luua ja teha võime.
Uute plokkide sissetoomine plokiahelasse käib reeglina ettemääratud viisil ja korras. Küll aga võivad erinevad plokiahelad selleks kasutada erinevaid mooduseid enda parima äranägemise järgi. Üheks tuntumaks meetodiks on kaevandamine ehk keerukate ülesannete lahendamine arvutite poolt, mis saavad eduka lahenduse ja hea õnne korral võimaluse kontrollida uusi plokikandidaate, võrreldes neid tegeliku avaliku plokiahelaga ning otsustades selle põhjal, kas uus plokk lisatakse plokiahelasse või mitte. Selline meetod on kasutusel näiteks Bitcoini plokiahelas.
Teine tuntud meetod, mida kasutab näiteks Cardano, on meetod, mis põhineb osalustõestusel (proof of stake). Kui eelnevalt kirjeldatud meetodi järgi saab uue ploki kontrollimise võimaluse see, kes on kõige rohkem tööd teinud, siis selles meetodis antakse võimalus hoopis sellele, kelle käes on kõige suurem osalus.
Näide osalustõestusest:
Selliste plokiahelate puhul pakutakse ka võimalust nii-öelda jõud ühendada, ehk mina võin luua ja hallata suurt ühisvaru (pool), kuhu igaüks võib enda panusega liituda ning otsustamise hetkel selgitatakse välja kõige suurema osalusega ühisvaru, mille osalejate vahel jagatakse ära teenitud tulu. Kuna üheskoos on alati tõenäosus saada kokku suuremad ühikud kui üksi, siis kasutatakse sellist taktikat väga laialdaselt.
Iga järgnev plokk lisatakse plokiahelasse lineaarses ja kronoloogilises korras eelneva ploki järele. Ehk plokk number 333 järgneb alati plokile number 332 ja nii edasi ning uued plokid järgnevad alati plokis hõivatava koha mõttes eelnevatele plokkidele (uus plokk ei teki plokiahela algusse vaid hoopis lõppu). Kui mingi uus plokk kaldub plokiahelast kõrvale (või külje peale,) siis otsustatakse ühiselt, kumb "tee on õige" ning minnakse seda teedpidi edasi.
Nagu eelpool öeldud, siis plokkide sisu võib olla mis iganes. Me teame, et näiteks Bitcoin kasutab plokke, et säilitada Bitcoini tehingute andmeid (aeg, kogus, osapooled). See on aga köömes selle kõrval, mis on plokiahela tegelik võimekus. Näiteks Etherum on juba ammu tegelenud programmeeritavate plokkide väljatöötamise ja rakendamisega. Sisuliselt tähendab see seda, et iga kasutaja, kes on valmis programmeerima õppima (või siis palkama kellegi, kes oskab,) võib Etherumi plokiahelas enda plokile ise eesmärgi luua ja teised kasutajad võivad siis tema loodud plokiga suhelda. Näiteks võib teoorias igaüks panna püsti äri, mis müüb pirukaid, aga müüjat ei ole vaja, sest neid plokke on võimalik lõputu keerukusega programmeerida, mis annavad teatud sisendite korral alati samasuguse soovitud väljundi.
Ja ma usun, et meil ei ole vähimatki põhjust arvata, et see on viimane samm või plokiahelate võimekuse tipp. Pigem on alust arvata, et see kõik on alles lapsekingades ja me tegelikult ei suuda veel ettegi kujutada, mida kõike me selle abil luua ja teha võime.
Uute plokkide sissetoomine plokiahelasse käib reeglina ettemääratud viisil ja korras. Küll aga võivad erinevad plokiahelad selleks kasutada erinevaid mooduseid enda parima äranägemise järgi. Üheks tuntumaks meetodiks on kaevandamine ehk keerukate ülesannete lahendamine arvutite poolt, mis saavad eduka lahenduse ja hea õnne korral võimaluse kontrollida uusi plokikandidaate, võrreldes neid tegeliku avaliku plokiahelaga ning otsustades selle põhjal, kas uus plokk lisatakse plokiahelasse või mitte. Selline meetod on kasutusel näiteks Bitcoini plokiahelas.
Teine tuntud meetod, mida kasutab näiteks Cardano, on meetod, mis põhineb osalustõestusel (proof of stake). Kui eelnevalt kirjeldatud meetodi järgi saab uue ploki kontrollimise võimaluse see, kes on kõige rohkem tööd teinud, siis selles meetodis antakse võimalus hoopis sellele, kelle käes on kõige suurem osalus.
Näide osalustõestusest:
- Mina tõestan, et minu osalus on 1000 ühikut.
- FVL Bot tõestab, et tema osalus on 5000 ühikut.
- Otsustamise hetkel võrreldakse kõikide osalejate osalust.
- FVL Bot võidab, sest tema osalus on suurem ning temale antakse võimalus uut plokki kontrollida.
- FVL Bot saab uute plokkide kontrollimise ja plokiahelasse lisamise eest tulu.
Selliste plokiahelate puhul pakutakse ka võimalust nii-öelda jõud ühendada, ehk mina võin luua ja hallata suurt ühisvaru (pool), kuhu igaüks võib enda panusega liituda ning otsustamise hetkel selgitatakse välja kõige suurema osalusega ühisvaru, mille osalejate vahel jagatakse ära teenitud tulu. Kuna üheskoos on alati tõenäosus saada kokku suuremad ühikud kui üksi, siis kasutatakse sellist taktikat väga laialdaselt.
Iga järgnev plokk lisatakse plokiahelasse lineaarses ja kronoloogilises korras eelneva ploki järele. Ehk plokk number 333 järgneb alati plokile number 332 ja nii edasi ning uued plokid järgnevad alati plokis hõivatava koha mõttes eelnevatele plokkidele (uus plokk ei teki plokiahela algusse vaid hoopis lõppu). Kui mingi uus plokk kaldub plokiahelast kõrvale (või külje peale,) siis otsustatakse ühiselt, kumb "tee on õige" ning minnakse seda teedpidi edasi.
Soovid vestluses osaleda?
Selleks logi sisse või tee endale kasutaja.
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele