Rootimine kui selline on protsess, kus telefonis või tahvelarvutis olevat operatsioonsüsteemi muudetakse nii, et kasutaja saaks selle üle täieliku kontrolli. Teisisõnu, saada üle piirangutest, mis telefoni tootjad seadmele panevad ning laiendada süsteemi funktsionaalsust. Äärmisel juhul paigaldada ka uus operatsioonsüsteem.

Ma teen kohe ka ühe asja selgeks: rootimine EI TÄHENDA automaatselt tarkvara väljavahetust, vaid pelgalt piirangute eemaldamist. Samas ei ole uue operatsioonsüsteemi paigaldamine võimalik root kasutaja ligipääsuta.
Miks seda protsessi rootimiseks kutsutakse? Kuna Android operatsioonsüsteem kasutab Linuxi kernelit (kernel on sild riistvara ning reaalse tarkvara vahel ja koordineerib nendevahelist tööd) ning root kasutaja Linuxi operatsioonsüsteemis tähistab kasutajat, kellel on kõige rohkem õigusi. See on nagu Administrator taseme kasutaja Windowsi maailmas.

Osad Android seadmed tulevad juba tehasest välja niimoodi, et root kasutaja ligipääs on olemas. Enamusel see aga puudub, kuid tootjal ei ole piiranguid peale pandud ning root kasutaja ligipääs on paari minutiga saavutatav. On ka tootjaid, kes taunivad seda lähenemist, kuid reaalselt nad selle vastu ei saa, sest alati leidub moodus piirangutest mööda pääsemiseks.

Mis see rootimine siis ikkagi on? Proovin seda sel korral võimalikult lihtsalt seletada. Android operatsioonsüsteemis on programmide õigused piiratud. See tähendab, et need ei saa iseseisvalt teisi programme käivitada, süsteemifaile muuta ega suhelda otse riistvaraga. Sellisel juhul proovitakse seadmesse laadida SU programm, mis töötab root kasutajana ning saab neid õigusi ka teistele programmidele jagada.

Erinevalt üldlevinud arusaamast, su ei tähista mitte superuser programmi (isegi kui programmi nimi on superuser), vaid switch user ehk programmi, mis saab jagada teistele programmidele privileegidega kasutaja õigusi.

Millega veel arvestada, kui seade on rootitud
Kui sul on seade rootitud, kuid kasutad tootja poolt tehtud tarkvara (stock ROM), siis peaks teadma ka paari nüanssi.

Esiteks, tarkvarauuendused operatsioonsüsteemile kaotavad root staatuse kasutajal. Mõnel juhul telefon pole isegi võimeline tarkvara uuendusi leidma, kuid need on harvad.
Teiseks, kui recovery on midagi muud, kui see mis tootja on ette näinud, siis automaatne uuenduste paigaldamine ei toimu. Android leiab küll uuenduse üles ning laeb alla, aga paigaldada ei ole võimalik. Sellisel juhul on paar võimalust: taastada esialgne recovery või käsitsi paigaldada tarkvara uuendus. Mõlemat pidi tuleb root protsessi uuesti algusest pihta alustada.
Ehk siis….
Android seadme rootimine ei ole mitte midagi müstilist. Ning erinevalt üldlevinud arusaamast, ei ole see tegevus illegaalne ega seostu kuidagi ka piraatlusega. Loomulikult, nagu me nüüd teame, ei seostu rootimine ka automaatselt operatsioonsüsteemi välja vahetamisega. Artikli autor, näiteks, kasutab root’itud HTC One X telefoni, millel on tootja poolt kaasa pandud operatsioon. Lihtsalt tarkvara ümberseadistamise nimel ning kasutusmugavuse juurde saamise nimel tuli süsteemifailidele korra ligi pääseda.

Allikas: http://blog.photopoint.ee/android-rootimine-lahtiseletatuna/