Maruaktivism ehk tõeline ühiskonna cancer

Ainult kolm videot paljudest, mille valguses on praegu toimuv pehmelt öeldes paradoksaalne.

Ma ei ela küll USA-s ja väikeses kolkas elava eestlasena olen ilmselt rassismiga vähem kursis kui paljud teised, aga ma olen alati mõelnud, et praegusel ajal mustanahaline olla oleks ilmselt ikka päris kuradi alandav. Ja mitte selle "rassismi" pärast, mille vastu tänavail taidlevad maruaktivistid arvavad end võitlevat, vaid just nimelt nende endi, nende idiootide pärast, kes kuulutavad "BLACK LIVES MATTER" justkui uudist, justkui ainult tänu nende väljaütlemisele on mustanahalised ka inimesed, kelle elud tähendavad midagi, justkui ilma nende ülla halastava abikäeta ei suudaks mustanahalised ise oma eluga toime tulla. Analoogne juhtum Eestist mõni aeg tagasi, kui sotsid kuulutasid oma lehel suurel häälel, et "PUUETEGA INIMESED ON KA INIMESED".
See on lihtsalt haige, kuidas võetakse sihikule mingi inimgrupp, keda peetakse nõrgemaks ja siis hakatakse enda ego boostima nende "kaitsmisega," küsimata, kas nende "kaitse" on üldse soovitav või isegi talutav.

Sa tead, et midagi on valesti, kui valged märatsevad tänaval "BLACK LIVES MATTER" plakatitega ja mustanahalised üritavad rahvale selgeks teha, et nad ei vaja seda jama.

#AllLivesMatter