TÕUSEV TREND: Kas sülearvuti veebikaamera tuleb nüüdsest tõepoolest kinni kleepida?
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1 • Share
- KülalineKülaline
Kindlasti oled märganud, et osade inimeste sülearvutitel on veebikaamera kinni kleebitud või oled äkki hoopis ise üks neist? Uurisime ITBuss OÜ ja erielektroonika remont Spets24.ee omanikult Thomas Kollilt, kas selline tegevus on õigustatud.
Thomas Kolli sõnul on umbes pooled nende juurde parandusse tulevatest sülearvutitest kinnikleebitud veebikaameratega. Küsimuse peale, kas keegi soovimatu isik võiks päriselt jälgida inimest läbi sülearvuti veebikaamera, vastab Kolli jaatavalt. „Jah, muidugi on see võimalik. Veebikaamera kinnikleepimine on õigustatud tegevus, sest see on oluline turvarisk."
Tehniliselt on selleks Kolli sõnul mitu võimalust. „Lihtsam võimalus selleks on siis, kui arvuti jäetakse järelvalveta ja pahatahtlik inimene installib sinna ükskõik kas internetist või oma mälupulgalt programmi, mida ta siis hiljem oma soovi järgi käivitab ilma, et arvutiomanik sellest ise arugi saaks. Aga ka siis on võimalik veebikaamera tööle saada, kui sülearvutile pole füüsiliselt kordagi juurde pääsetud. Sellisel juhul peab häkker olema juba natuke targem ja oskama läbi pääseda ip-aadressidest."
Kuna paljudel sülearvutitel on olemas ka LED-tuli, mis veebikaamera käivitudes põlema läheb, siis soovitab Kolli ka sellel silma peal hoida. Alati pole aga ka sellest abi, sest teadjamad häkkerid oskavad veebikaamera käivitada ka nii, et tuli põlema ei lähe.
Veebikaamerast veelgi suuremaks turvariskiks peab Kolli aga hoopis sülearvutis olevat mikrofoni, mida tema sõnul häkkerid samamoodi ära kasutavad. „Ja seal ei aita kleeplindiga kinni kleepimine, sest jutt kostab ju läbi sellegipoolest."
Hea lahendusena pakub Kolli välja IT-Bussis pakutava teenuse. „Me ühendame need juhtmed, mis veebikaamerat ja mikrofoni ühendavad füüsiliselt arvuti küljest lahti. Teine variant on ka, kliendi soovil paneme juhtmete vahele füüsilise lüliti. Et kui ta soovib kasutada mikrofoni ja/või veebikaamerat, siis ta lülitab need ise kõigepealt füüsiliselt sisse ja pärast kasutust uuesti välja." Sellise teenuse hind jääb olenevalt mudelist 30€ piiresse ning lüliti panekuga lisandub veel 20€. Variant on ka kaitsta need funktsioonid administraatori salasõnaga ning lülitada need arvuti seadetes tarkvaraliselt välja. „Ka siis jääb turvarisk alles, kuid sinna ligipääsemiseks peab häkker juba päris oskuslik olema."
Allikas
Minu arvamus:
Mina küll enda veebikaamerat kinni kleepima ei hakka...
Thomas Kolli sõnul on umbes pooled nende juurde parandusse tulevatest sülearvutitest kinnikleebitud veebikaameratega. Küsimuse peale, kas keegi soovimatu isik võiks päriselt jälgida inimest läbi sülearvuti veebikaamera, vastab Kolli jaatavalt. „Jah, muidugi on see võimalik. Veebikaamera kinnikleepimine on õigustatud tegevus, sest see on oluline turvarisk."
Tehniliselt on selleks Kolli sõnul mitu võimalust. „Lihtsam võimalus selleks on siis, kui arvuti jäetakse järelvalveta ja pahatahtlik inimene installib sinna ükskõik kas internetist või oma mälupulgalt programmi, mida ta siis hiljem oma soovi järgi käivitab ilma, et arvutiomanik sellest ise arugi saaks. Aga ka siis on võimalik veebikaamera tööle saada, kui sülearvutile pole füüsiliselt kordagi juurde pääsetud. Sellisel juhul peab häkker olema juba natuke targem ja oskama läbi pääseda ip-aadressidest."
Kuna paljudel sülearvutitel on olemas ka LED-tuli, mis veebikaamera käivitudes põlema läheb, siis soovitab Kolli ka sellel silma peal hoida. Alati pole aga ka sellest abi, sest teadjamad häkkerid oskavad veebikaamera käivitada ka nii, et tuli põlema ei lähe.
Veebikaamerast veelgi suuremaks turvariskiks peab Kolli aga hoopis sülearvutis olevat mikrofoni, mida tema sõnul häkkerid samamoodi ära kasutavad. „Ja seal ei aita kleeplindiga kinni kleepimine, sest jutt kostab ju läbi sellegipoolest."
Hea lahendusena pakub Kolli välja IT-Bussis pakutava teenuse. „Me ühendame need juhtmed, mis veebikaamerat ja mikrofoni ühendavad füüsiliselt arvuti küljest lahti. Teine variant on ka, kliendi soovil paneme juhtmete vahele füüsilise lüliti. Et kui ta soovib kasutada mikrofoni ja/või veebikaamerat, siis ta lülitab need ise kõigepealt füüsiliselt sisse ja pärast kasutust uuesti välja." Sellise teenuse hind jääb olenevalt mudelist 30€ piiresse ning lüliti panekuga lisandub veel 20€. Variant on ka kaitsta need funktsioonid administraatori salasõnaga ning lülitada need arvuti seadetes tarkvaraliselt välja. „Ka siis jääb turvarisk alles, kuid sinna ligipääsemiseks peab häkker juba päris oskuslik olema."
Allikas
Minu arvamus:
Mina küll enda veebikaamerat kinni kleepima ei hakka...
- flammable
- Liitus : 17/08/2014
Postitusi : 1600
Ah psh, Mina küll mikrofoni ega veebikaamera pärast ei muretse, ning ammu neid välja ei hakka lülitama.
- KülalineKülaline
Tubli. Inimesed muretsevad kaamera ja mikrofoni pärast, hullem asi on siiski arvuti iseflammable kirjutas:Ah psh, Mina küll mikrofoni ega veebikaamera pärast ei muretse, ning ammu neid välja ei hakka lülitama.
- flammable
- Liitus : 17/08/2014
Postitusi : 1600
Trotexify kirjutas:Tubli. Inimesed muretsevad kaamera ja mikrofoni pärast, hullem asi on siiski arvuti iseflammable kirjutas:Ah psh, Mina küll mikrofoni ega veebikaamera pärast ei muretse, ning ammu neid välja ei hakka lülitama.
No täpselt! Arvuti on tähtsam jah.
- jekolosfromAlgaja
- Liitus : 02/07/2022
Postitusi : 1
Lihtsaim viis seda teha on siis, kui arvuti jäetakse järelevalveta ning ründaja installib sinna kas internetist või mälukaardilt programmi, mille ta seejärel arvutiomaniku teadmata omal äranägemisel käivitab.
Võite külastada https://remhol.ee/ . Seal töötavad ainult professionaalsed töötajad, kes lahendavad teie probleemi mis tahes seadmega.
Võite külastada https://remhol.ee/ . Seal töötavad ainult professionaalsed töötajad, kes lahendavad teie probleemi mis tahes seadmega.
Soovid vestluses osaleda?
Selleks logi sisse või tee endale kasutaja.
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele