See on imelihtne!
Protsess ise on muidugi tavaliselt tööd ja aega nõudev, nagu kõik olulised asjad. Aga loogika ise selle taga on imelihtne ja paikapidav, kinnitan seda omast kogemusest (nartsissist minus räägib ).

Paljudel on raske mõista või leppida, et enda elu mõtte leidmine ei tulene puhtast intelligentsist, mingist teatud vanusepiiri ületamisest ning samuti ei käi mitte kunagi mingit "klõpsu," mis järsku, justkui välk selgest taevast, kõik selgeks teeb ja elamisele eesmärgi annab. Mingites religioonides on see viimane võib-olla nii, ei oska öelda. Käesolevas teemas ma püüan keskenduda inimese elule selle reaalseimas võtmes ja sellele, kuidas ta ise saab oma elu muuta ning jätta kõrvale igasugused poleemilised teemad.

Niisiis, nagu algul öeldud, nõuab see esmalt tööd ja aega. Aga veel enne nõuab see tahet ja ausust enda vastu. See tähendab, et teadvustatakse endale ausal meelel, et enda elu paremaks muutmiseks tuleb hakata tööd tegema ja ollakse reaalselt valmis selle nimel vaeva nägema ja ohvreid tooma. Magavale kassile hiir suhu ei jookse. Meile kõigile meeldib unistada ja mõelda ilusast ja õnnelikust elust, aga me peame endale teadvustama, et see kõik jääbki vaid unistuseks kui me selle nimel rasket vaeva ei ole nõus nägema. Muide, paljud kindlasti üllatuksid, kuivõrd nauditavaks võib raske vaev muutuda - nähes enese arengut ja tehtud töö vilju võib endale uute väljakutsete seadmisest saada lausa sõltuvus, sest nende ületamine on midagi sõnulseletamatult rahuldavat. Otsi endale internetist üks enda jaoks "võimatu" jõusaali harjutus, nagu näiteks "muscle up" ja tööta selle sooritamise nimel. Sinu jaoks võib see küll olla tõsine väljakutse, aga võimatu see ju ilmselgelt ei ole. Kui teised seda suudavad, pead ka sina seda suutma. Mina ka ei suutnud, mitu kuud rasket vaeva kulus, kuni lõpuks hakkama sain. Nüüd tunnen ennast tugevamana kui eales varem ja töötan juba järgmise eesmärgi poole. Ära vali endale kohe kõige raskemat eesmärki. Näiteks kui sa ei suuda mitte ühtegi lõuatõmmet teha, siis võtagi eesmärgiks 5 lõuatõmmet. Kui sa oled ülekaaluline ja jõuad vaevu paar või ei jõua ühtegi kätekõverdust teha, siis võta eesmärgiks 25 kätekõverdust.
Need on vaid näited, samasugune loogika rakendub igas elu valdkonnas, mitte ainult jõusaalis. Lihtsalt jõusaaali on väga hea näiteks tuua ja ka väga hea eesmärgiks võtta just nimelt selle pärast, et iga inimene saab kohe näha, et see on ju võimalik kui teised sellega hakkama saavad. Ja lisaks on jõusaalis ka tulemused kergemini jälgitavad ning sellega kasvatatakse enesedistsipliini, mida saab hakata muus elus rakendama. Ühesõnaga, kuskilt tuleb alustada.

Järgmiseks, kui me oleme suutnud ennast niipalju käsile võtta, et me oleme hakanud regulaarselt enda jaoks midagi positiivset tegema, näitkes jõusaalis käimine ja/või raamatute lugemine, siis see on küll väga hea ja kindlasti on põhjust enda üle uhke olla, aga selle kõige tulemus ei ole kaugeltki nii hea kui me jätkame neid tegevusi, mis meile halvasti mõjuvad. Ja selle probleemiga tegelemine võib vabalt kujuneda veel raskemaks või lausa kõige raskemaks väljakutseks. Alkohoolikud, suitsetajad, arvutimängu- ja nutisõltlased teavad väga hästi, millest jutt käib. Taolistest asjadest loobumine on eriti raske, sest reeglina oleme me nende sõltuvusse langenud läbi nende asjade kasutamise kaitsemehhanismina elu probleemide vastu. Suitsetaja paneb ikka suitsu ette kui mingi asi teda närvi ajab, alkohoolik joob ennast täis kui ta kellegagi tülli läheb, mängur sõna otseses mõttes põgeneb päriselust mõnda mängu ja nutisõltlane näpib telefoni igal võimalikul hetkel, et ennast reaalsuse mõtete ja murede eest kaitsta. See tähendab, et nendest loobumisel peame me üheaegselt seisma silmitsi nendest võrdlemisi meeldivatest asjadest loobumisega, ja mis palju hullem, nende probleemidega silmitsi seismisega, mille varjamiseks me muidu nii meisterlikult nimetatud tegevusi kasutasime - lausa nii meisterlikult, et isegi endale ei teadvustanud.
Need muide on taaskord vaid näited ja siin on veel palju tegevusi, nagu näiteks õhtuni magamine, päevad läbi teleka(või youtube'i) vaatamine, mis pärsivad meie arengut ja millest vabanemiseks peame me taaskord olema ausad eelkõige iseenda vastu ja olema valmis enda heaolu nimel teatud hetkemõnusid ohverdama ja tuleviku õnne nimel hetkel vaeva nägema. Ei ole võimalik üle-rõhutada seda, kui oluline on selle kõige juures iseendaga nn dialoogis olemine, küsimuste esitamine ja nendele ausate vastuste teada tahtmine. Need vastused on tegelikult siinsamas, meie endi sees, tuleb vaid küsida "mida ma enda jaoks halba teen? mida ma saaksin paremini teha?" ja vastused tulevad kiiremini kui oskame ette kujutada. Suurim viga, mida tehakse, ongi see, et jäetakse need küsimused lihtsalt küsimata.

Alusta pisiasjadest ja ole oma plaanidega paindlik. Sõltuvalt sellest, kui sügaval põhjas me oma eluga oleme, võib sellest välja ronimine olla raskem kui keegi oskab ette kujutada ja kohati võib see näida lausa võimatu. Seepärast tuleb ka enda arendamisele läheneda ratsionaalselt, st ei ole mõtet sihtida mäe tippu, kui seda nähagi pole ja ei saa kindel olla, et see tipp üldse olemas on, sest mõnel juhul võib see mäe tipp ennast ilmutada alles pärast aastate pikkust tööd ja võib-olla tuleb selle mäe tipu nägemiseks mitu korda mõne teise mäe otsa ja siis jälle alla ronida, et lõpuks, mõnikord täiesti juhuslikult või kogemata õiges suunas vaadates oma mäe tipu olemasolu avastada.
Mida ma öelda tahan, on see, et mistahes eesmärgi poole püüeldes, peab see olema reaalselt tajutav. Sa pead ise uskuma ja teadma, et selle eesmärgi saavutamine on ka reaalselt võimalik ja sinus on seda, mis vaja, et see eesmärk saavutada. Kui sa ei suuda endale eesmärki seada, siis võta eesmärgiks homne päev. Võta eesmärgiks, et homne päev oleks parem kui eilne. Mine jõusaali. Loe 20 minutit raamatut. Korista oma tuba ära. Korista terve oma elamine ära. Tee puhkepäev kõikidest elektroonilistest seadmetest. Aita kedagi. Ärka kell 7. Mine hommikul jooksma. Istu vaikuses ja mõtle, kus sa sooviksid 5 aasta pärast oma eluga olla ja mida sa selle saavutamiseks täna teha saaksid. Teiseks tuleb oma eesmärkide seadmisel olla paindlik. Alati, see tähendab, enamus ajast, ei ole kõige otsem tee millegi poole sinu jaoks kohe kättesaadav. Näiteks kui sa soovid saada kirjanikuks, siis esimene samm selleni ei ole kindlasti kirjutamine, vaid selleks on hoopis lugemine - aru saamaks, mis asi see kirjutamine üldse on. Sama kehtib ka muudes eluvaldkondades ja see vahe ei ole ka alati nii ilmselge. Mõnikord, kui otsest teed enda soovitud eesmärgi poole justkui ei ole, tuleb teha mõistlik samm kõrvale või lausa tagasi, avada mõni selline uks, mis esialgu justkui ei paista olevat seotud soovitud eesmärgiga, aga millest läbi astudes võib imekombel avaneda uksi, millest ei osanud ettegi kujutada ja mis võivad sind oma eesmärgile väga lähedale viia või hoopis su eesmärki kujundada sellisel moel nagu sa poleks uskunud, et see üldse võimalik on.
Lähtu alati mõttest, eriti kui sa oled noor, et sa õpid terve elu ja see, mis võib sulle praegusel hetkel näida juskui kivisse raiutuna ja pöördumatu faktina, võib vaid hetkega mõne uue asja õppides muutuda. Ära karda teelt kõrvale kalduda, kui peatee on ummik, see ei ole allaandmine. Vastupidi, see on järjepidevus ja meelekindlus, et sa suudad eesmärgini jõuda ja kui vaja, siis kasutad selleks ka kõrvalteid ja oled vajadusel nõus enda ego ohverdades ka sammu tagasi astuma, aga alla ei anna ja jätkad alati suunal edasi. Ära karda võtta ette midagi sellist, mis tundub täiesti mitteseotud sinu otsese eesmärgiga nagu näiteks mõne sellise ameti valimine, mis sulle huvi ei paku või pikas perspektiivis mingit suurt arengut ei luba. Ükskõik mille tegemine on igal juhul parem kui mitte midagi tegemine ja igasugune kogemus on väärtuslik ning nagu eelnevalt öeldud, ka kõige väiksem kogemus või teadmine võib väga järsult kujundada või lausa ümber kujundada tervet sinu maailmavaadet ja elu mõtet.

Aitäh

Pikk ja huvitav tekst, well done.

Ekux kirjutas:...
Ärka kell 7.
...

Ma isiklikult ei nõustu selle üldlevinud soovitusega, et ärka võimalikult vara. Kaldun ise sinna poole, et olulisem on see, kuidas sa enda ärkvelolekuaega kasutad. Kui iga päev mingi 14:00 ärkad, siis jäävad muidugi mitmed asjad tegemata, kuskil jookseb nähtamatu piir.

Tonight kirjutas:Pikk ja huvitav tekst, well done.

Ekux kirjutas:...
Ärka kell 7.
...

Ma isiklikult ei nõustu selle üldlevinud soovitusega, et ärka võimalikult vara. Kaldun ise sinna poole, et olulisem on see, kuidas sa enda ärkvelolekuaega kasutad. Kui iga päev mingi 14:00 ärkad, siis jäävad muidugi mitmed asjad tegemata, kuskil jookseb nähtamatu piir.

Nõus. Inimene, kellel on elu nn "kontrolli all," tajub reeglina seda piiri väga hästi ja suudab endale teadvustada, millal ta peab ärkama ja millal magama minema, et oma asjad tehtud saaks.
Aga inimesele, kes on "kadunud," on varajane ärkamine ja kohe hommikul millegi produktiivse tegemine üks esimene lihtsamatest asjadest, millega alustada enesedistsipliini kasvatamist.
Win the morning, win the day