Teema, kus saab arutada Eesti ja muude riikide majandussündmuste üle.

---

Hetkel on majanduses olukord, kus on kõik peapeale pööratud. Üheks populaarseks teemaks on saanud kodanikupalk, mis te arvate sellest? Lugemist: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/erisaade-andrei-korobeinik-toetab-kriisi-lahendamist-kodanikupalgaga-500-600-eurot-koigile-ja-jaaksime-veel-plussigi?id=89467221

Väljavõte artiklist:

„Kui vaadata, mis tooks Eestis kaasa kodanikupalk, kui räägime summast 500-600 eurot, siis see on umbes veerand Eesti eelarvest. Aga suurem osa sellest rahast läheks kohe tagasi ringlusesse. Kaotus oleks võrreldav tänase kriisi miinusega – see on suur summa, aga tegelikult ei tähenda, et riik ei saaks sellega hakkama. Aastatega tuleks see kenasti tagasi ja ilmselt aitaks kaasa suuremale majanduskasvule.“

Ise olen poolt. Summa on muidugi küsimärgiga, tundub liiga suur Eesti riigieelarve juures (11-12 miljardit). Tekitab muidugi ka probleeme, et keegi ei viitsi enam lihtsaid töid teha (tänavakoristaja jms).

EURIBORi kiire kasv on hirmutav.

"Kui veel 12. märtsil oli kuue kuu euribor -0,447%, siis kuu ajaga on kommertspankade vaheline raha laenamise hind kallinenud enam kui kaks korda, -0,196% peale. Viimati oli kuue kuu euribor nii kõrge 2016. aastal."

Mõjutab siis eraisikutel eelkõige pikaajalisi laene (kodulaen jms), kui peaks üle 0 tõusma, siis on inimestel hapu seis.

Euroopa põllumajandussektor on tõsise probleemi ees, sest koroonapuhangu tõttu kehtestatud piirangute mõjul võib sel kevadsuvel puudu jääda isegi miljonist kätepaarist.

Sellal kui Eestis peetakse debatte, kas riiki lubada mõnisada ukrainlast või mitte, on Saksamaal puudu 300 000, Itaalias 250 000, Prantsusmaal 200 000, Hispaanias 80 000 ja Suurbritannias 75 000 töötajat, selgub Financial Timesi ülevaatest.

Oodata on hinnatõusu, seltsimehed.

WTI toornafta hind on praeguseks langenud ligi 99% ehk 0,18 USA dollarini barreli kohta.

Tanklates hindade langust aga näha ei ole. Huvitav, kas ka tegelikult on vana hinnaga ostetud varud nii suured kui räägitakse.

Helmelt halvad lükked. Arvestades seda, et "keskmine eestlane" ei soovi lihttööd teha ja ettevõtetel on taolisi inimesi vaja, siis jääb piiramine arusaamatuks. Tööstus moodustab suure osa ekspordi kaudu riiki tulevast rahast ning juba praegu on tööstusettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime kõikumas kõrgete tööjõukulude tõttu. Arvata on, et eestlast sama palgaga ei meelita kui ukrainlast.

Välistööjõu jätkuks: Eestis töötab 12285 ukrainlast, 1007 valgevenelast, 780 venelast, 662 moldovlast, 424 usbekistanlast.

Need on siis registreeritud. Reaalne number on ilmselt pisut suurem.

Tööstuse poole pealt on vast Cleveroni seis suurimaks üllatuseks, näitasid eelmistel aastatel väga tugevaid numbreid ning asutasid isegi Cleveroni Akadeemia. Ilmselt siiski ajutine "kõks".

Üldiselt Eesti ettevõtete käekäikudest rääkida, siis mind häirivad tohutult need start-upid, mis pole kunagi (ega paista ka tulevikus) kasumit teeninud, kuid meedia sellegipoolest ülistab. Näiteks Veriff. Räägivad muudkui, et läheb väga hästi, kasvame kiiresti (kasumlikkust ei maini juhid kunagi), aga esimese ootamatuse korral tuleb pooled töötajad lahti lasta.

Väga huvitavad joonised.

Lisaks veel Aafrika:


Sisemajanduse koguprodukt (aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus) inimese kohta on igal pool ikka väga madal. Võrdluseks, et Eesti keskmine palk on juba ~1400 eurot (16800 eurot aastas). Ehk siis elatustase ja majanduslik positsioon pole meil nii hull midagi.

Noore poisina sai isegi Fortumot kasutatud serverite kaudu raha teenimiseks.

52,8 protsendil Ameerika Ühendriikide täiskasvanutest on töö, mis tähendab, et paljuski koroonaviiruse tõttu on jäänud tööta 47,2% üle 18-aastastest inimestest.

Kokku kasvab ülemaailmne ettevõtete võlakoormus 12 protsendi võrra, 9,3 triljoni dollarini. Erasektor on juba aastaid oma võlgasid kasvatanud, osa suurfirmade võlad on võrreldavad keskmise suurusega riikide omadega.

Eraisikutel võiks ka laenamisel mõistlik intressimäär olla.

Bigbank hakkas andma kodulaenu
Bigbank AS sisenes augustist Eesti kodulaenude turule. Lisaks tavapärasele kodulaenule pakub pank ka erigraafikuga laenu, mis võimaldab klientidel laenu põhiosa makset edasi lükata kuni 20 aastat. Erigraafikuga kodulaenu võimaldab Bigbank peredele, kus laenu taotlevad kaks inimest koos ning kasvatavad ühiselt lapsi. Erigraafiku puhul saavad laenajad valida, kui pikaks ajaks erigraafikut soovitakse.

Sisuliselt maksad alguses ainult intressi. Esmapilgul tundub kehv diil, aga arvestades kinnisvarahindade kerkimist, siis kõige kehvem polegi... Mõttekoht.

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile krediiditeabe seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, et uurida kas ja millisel kujul võiks Eestis luua positiivse krediidiregistri.
Hetkel on kättesaadav küll inimese negatiivne krediidiinfo ehk info võlgnevuste kohta, kuid positiivne krediidiinfo ehk finantskohustuste info - krediit, laenud, järelmaksud ja muu selline - mitte. Täna ei ole krediidipakkujatel kohustust ka sellekohast infot omavahel vahetada.

Pensionireform: https://www.pensionikeskus.ee/uudis/pensionireform-teise-samba-raha-saab-katte-septembrist/

Ütleks, et Amazoni, Apple jt suurte tegijate "töömusklit" on keeruline tavainimesel ette kujutada. Amazon teenib minutis ca 725 tuhat dollarit müügitulu, mis teeb ühes tunnis 43,5 miljonit dollarit. Sellistega annab konkureerida, mahud on meeletud ikka ja saavad ka kehvema marginaaliga suure (absoluutnumbris) kasumi...

Teisest sambast raha väljavõtuavalduse on esitanud tänase seisuga 75 313 inimest. Pensionikontode arv kokku on umbes 765 000.

Veidi mures nende praeguste keskealiste tuleviku pärast, kes otsustasid raha välja võtta. Noortel ilmselt tegelikult vahet pole, praegune süsteem vaevalt mitu aastakümmet enam vastu peab. Ise ei võta välja.

Küsimärgid on LHV rahapesu tõkestamise ümber. Ilmselt alles algus, kuna hetkel on pank veel väike ja Euroopa Keskpank otseselt huvi ei tunne (vastupidiselt Swedbankile, SEB-le ja Luminorile).

Vaatasin pisut pankade turuosadesse sisse, Swedbank on endiselt pika puuga teistest ees. Huvitav, mis SEB-st lähiaastatel saab, kunagine niiöelda kaksikvõim on lagunemas. Eriti jätab soovida just investeerimise osa neil.

Huvitav graafik.

Pensionikeskuse statistika kohaselt on pensioni investeerimiskonto (PIK) avanud vaid 2596 inimest.

Ausalt öeldes ei ole üllatav. Isegi pole sellele üle läinud, las keegi teine muretseb mu pensionisamba tootluse pärast.

Euroalal on suured probleemid ees, huvitavad ajad on tulekul...