Cardano on plokiahela tehnoloogial põhinev open source projekt, mida nimetatakse kolmanda põlvkonna krüptovääringu platvormiks, pidades esimese põlvkonnana silmas Bitcoini ja teisena Etherumit. See toodi avalikkuse ette aastal 2017 ja selle algseks loojaks on Charles Hoskinson, kes on ka Etherumi üks kaasloojatest. Täna juhitakse Cardanot Šveitsist läbi Cardano Foundationi.
Kolmanda põlvkonna platvormiks olemise üheks võtmetähenduseks on näiteks osalustõestusmeetodi võimalus, mis (Bitcoiniga ja Etherumiga võrreldes) lahendab üheaegselt mitu probleemi, näiteks plokiahela jätkumiseks ei ole enam vaja tohutut ressurssi (kaevandamine) ja tehingud võtavad aega tundide asemel sekundeid. Ambitsioonikaid eesmärke on Cardano platvormil aga teisigi: nutilepingud ehk programmeeritavad plokid plokiahelas, külgahelad ehk eraldiseisvad plokiahelad, mis on loodud unikaalselt mingite probleemide lahendamiseks, kuid mis teevad tihedat (automatiseeritud) koostööd Cardano (ja ka teiste, näiteks Bitcoini, Etherumi vm) plokiahelatega. Sisuliselt loob see võimaluse plokiahelate vahelisteks tehinguteks ja muudeks operatsioonideks, mis kasutavad ära erinevates keskkondades erinevatel eesmärkidel loodud süsteeme mingi eesmärgi saavutamiseks, mis võib endaga kaasa tuua hoomamatus mahus mugavusi igapäevaeluks ja võimalusi innovaatiaks. Näiteks on sellel potentsiaali kaotada ära igasugune vajadus vääringute teisendamise (eurod dollariteks ja vice versa) vastu ja luua süsteem, mis suhtleb erinevate süsteemidega automaatselt (inimesel on vaja ainult ühte "kontot" ja ühte vääringut, mille eest saab osta mida iganes, kus iganes). Lisaks on Cardano roadmapis välja toodud eesmärk luua (Cardano-platvormi-sisene) detsentraliseeritud valitsemissüsteem, mis annab võimaluse kõikidel kasutajatel teha ettepanekuid süsteemi muutmiseks ja seejärel kõikidel ettepanekule enda poolt- või vastuhääl anda ning üheskoos otsustada, kas muudatus viiakse ellu või mitte. Cardano peamiseks nõrkuseks hetkel peetakse potentsiaalset ohtu tsentraliseerituseks, mida osalusfondi (pool) süsteem tekitab, andes võimaluse inimestel osaluse ja seeläbi võiduvõimaluse suurendamise eesmärgil "jõud ühendada" - see tekitab potentsiaalse ohu, et suured korporatsioonid loovad üheskoos hiiglaslikud osalusfondid, millega on teistel äärmiselt keeruline konkureerida ning saavad seetõttu ebaproportsionaalselt suure hulga ADA krüptovääringu tehingutest tekkinud tulu endale.

ADA (₳) on Cardano platvormil ringluses olev krüptovääring, mille väärtus käesoleva teema postitamise hetkel on 0.29EUR / 1ADA ja selle turuosakaal on ligikaudu 9 miljardit eurot ehk ca 1% krüptoturu koguväärtusest. ADA delegeerimisel osalustõestusmeetodi passiivse tulu teenimise näol on ligikaudseks oodatavaks tuluks 5% aastas ning võttes arvesse laialt levinud veendumust, et oodata on ADA väärtuse tõusu just tulenevalt tema ambitsioonikatest eesmärkidest (senine kõrgeim hinnanguine väärtus ca 1₳/1€), on ADA üks krüptovääring, mille arengut pingsalt jälgitakse ja sellesse ka investeeritakse.

Osalustõestusmeetod
Osalustõestusmeetod (ingl proof of stake) on üks viis, kuidas plokiahelatesse uusi plokke lisatakse (loe: plokkide omadused ja plokiahelasse uute plokkide lisamine). Seda võimalust pakuvad mitmed süsteemid, kuid antud selgitus keskendub Cardano(ADA) teenimisele.
Tegemist on tasuta passiivse tulu teenimise võimalusega, mille ainsaks eelduseks on teatud hulga Cardano krüptovääringu ehk ADA omamine. Kuidas hankida ja talletada erinevaid krüptovääringuid, uuri välja siit: Krüptorahade hankimine ja talletamine. Erinevad võõrustajad võivad nõuda erinevaid koguseid, kuid reeglina on minimaalsed kogused väga väikesed.

Kui sul on mingi kogus ADA krüptovääringut talletatud ja sa soovid seda passiivset tulu panna teenima, siis selleks on mitmeid variante. Cardano ametlik soovitus on kasutada selleks ühte kahest rahakotist: Yoroi või Daedalus, kuid olemas on ka alternatiive. Enne mistahes teenuse kasutamist veendu alati, et oled teinud piisavalt uurimistööd ja tead, mis kasutamistingimused ja teenustasud selle teenusega kaasnevad.
Olles oma valiku teinud ja mingi hulga ADA-t mõnda sellisesse rahakotti kandnud, ei olegi rohkem vaja teha muud kui ainult otsida üles Staking, valida endale sobiv võõrustaja ehk pool, panustada enda vääring sinna osalusfondi (ära muretse, sinu ADA ei kao mitte kuskile vaid on ainult ajutiselt seal osalusfondis kuni tsükkel läbi saab ja vääringud omanikele tagasi jaotatakse) ning loota, et võidab just see fond, milles sina osaled. Kui nii läheb, saab see priske tasu ja tulu jagatakse osaliste vahel ära.

Näide 1 osalustõestusest:

1. Minul on 1000₳ ja ma panustan selle (tõestan, et mul on see).
   
2. FVL Bot panustab 5000₳ (konkureerib minuga).
   
3. Otsustamise hetkel võrreldakse kõikide panustajate osalust.
   
4. FVL Bot võidab, sest tema osalus on suurem ning temale antakse võimalus uut plokki kontrollida.
   
5. FVL Bot saab uute plokkide kontrollimise ja plokiahelasse lisamise eest tulu, mina ei saa midagi (enda panustatud ₳ saan ikka tagasi).
   

Näide 2 osalustõestusest:

1. Minul on 1000₳ ja ma delegeerin selle osalusfondi, mille eesmärk on ühise jõuna omada võimalikult suurt ühispanust.
   
2. FVL Bot delegeerib samasse osalusfondi 5000₳ (ei konkureeri minuga, oleme nö "ühes paadis").
   
3. Otsustamise hetkel võrreldakse kõikide osalusfondide väärtust.
   
4. Suurima väärtusega osalusfond võidab, selle panustajate panused arvutatakse kokku ja nad kõik saavad lisaks enda panustatud summale lisaks ca 5% tulu (antud juhul kui meie võidaksime, saaksin mina 50₳ ja FVL Bot saaks 250₳ tulu.